Nädalavahetuse heietused.

Eelmise nädala neljapäeval sai alguse minu PÖFFi teekond. Neljapäeva õhtul läksime siis Liisiga, kes on mu tore PÖFFi kaaslane ja kriitik, kes meie kinokava koostab, Athenasse esimest filmi vaatama. Selleks oli saksa film "Kolm". Ma ei olnud jõudnud tutvustustki lugeda, aga usaldasin kriitik-Liisi. Tunnistan ausalt, et olin kerge eelarvamusega, sest viimane PÖFFi kogemus oli eelmisest aastast, kus ma Paadsuga käisin ja no kui seda nüüd meelde tuletada, siis see oli kõike muud kui huvitav filmielamus. Samas elamuse sain sealt küll, mis aga seisnes selles, et üritasime ennast vaos hoida kuidagi ja naerupuksumiste vahe peal ka tõsist küll-see-on-üks-sügavmõtteline-film nägu teha, mis kahjuks eriti välja ei tulnud ja teenisime nii mõnedki kurjad pilgud. Olgu...tegelikult ma tahtsin ju selle aasta PÖFFi elamustest siiski rääkida. Et siis esimene film oli sisu poolest pisut veider (pealkiri väljendas endas suhtekolmnurka, kus tõesti kõik kolm olid omavahel suhtes: mees-mees, mees-naine ja naine-mees), aga õnneks ei olnud tagasi hoitud iroonia ja huumoriga, nii et kokkuvõttes ei läinudki esimene valik aia taha.
See oli tõesti ööfilm, nii et koju jõudsin kella ühe ajal. Õnneks pidin ärkama alles kell pool 6, nii et sai selline pikem magamine. Hommikul tundus, et mitte polnud hea mõte ennast Kristinile (meie tore ökopagar) appi lubada, aga kui ma juba püsti sain, alla korrusele venisin, kohvi vee käima panin ja aknast välja vaatasin, siis tulid kohe pähe mõnusad mõtted ja uni hajus ära, sest väljas oli lihtsalt nii mõnus sädelev ilm. Supermõnus! Niisiis...kell 7 olin rõõmsalt Kristini maja juures, mis oli päris tore, et ma selle üles leidsin, sest telefon oli tal muidugi välja lülitatud. Maja üles leitud, aga korterinumbrit ma küll ei teadnud. Läksin siis väravast sisse ja asi tundus juba päris nukker, kui esimestel postkastidel ühtegi nime ei olnud, aga ilmselgelt oli minu hommik, sest ainuke nimega postkast oli tema perekonnanimega. Kui ma korteri uksest sisse astusin, tervitas mind tema mees, sest ise oli ta veidi sisse magandu ja lippas pessu. Hakkasime siis köögis ettevalmistusi tegema, rääkisime juttu ja sõime kookospalle. Jõudsime õigeaegselt messile, kus pidime küpsetised-aedviljad liudadele sättima. Mina pidin kella 10ks tööle jõudma ja kui ma autoga poe ette jõudsin, oli kell 10:02. Üllatus oli aga suur, kui avastasin, et kõik luugid juba lahti ja tuled sees põlevad. Astusin siis sisse ja vaata nalja, tuli välja, et ma ei olegi tööl see päev. Nii et jäi täpselt selline paus, et saaksin enne arstile minekut trennis käia ja Kristinile veel appi minna.
Arsti juurde läksin Maarjamõisa haiglasse. Ka seal on parkimine tasuline, nii et seekord olin hästi hoolikas kella panemisel. Arsti juures läks päris pikalt. Kui ma analüüsitoa ukse taga ootasin, avastasin endalegi ootamatult, et olen juba tund aega seal olnud ja siis tuli meelde, et parkimine oli ka ju tunniks ajaks ainult. Hüppasin siis kiirelt püsti ja pooljooksuga jõudsin auto juurde, nii et keegi ei olnud veel trahvida jõudnud. Siis jooksin tagasi analüüsitoa ukse taha. See naine, kes mu kõrval istus, vaatas mind küll vähe veidralt, kui ma seal kergelt näost punasena hingeldasin.
Arstil käidud, tegin empsiga linnas ühed mee-cappuccino`d, kodus väike söögipaus ja uuele PÖFFi seansile. Seekord oli siis kavas "Toatüdruk" ja see oli juba Cinnamonis. Athenas jäi nagu miskit puudu filmi vaatamisel-jäätis. Seda muret Cinamonis õnneks ei ole, aga seekord olime nõrgad ja võtsime ainult ühe kuuliga jäätise, mida me muidugi kohe varsti kahetseda jõudsime ja lubasime, et seda viga me enam ei tee. Ka selle filmi kiitsime heaks ja läksime laupäeval rõõmsalt kolmandale filmile.
Mnjah...see kolmas film oli nüüd kahjuks täpselt selline, et pärast ei oska kohe mitte midagi öelda. Muidugi oleks me võinud ka sinna istuma jääda pärast ja teha tähtsat nägu, et seedime seda väärtfilmi nüüd ja üritame läbi mõelda seda sügavmõttelisust, mis seal kindlasti peidus oli, aga me arvasime, et on siiski parem tõdeda, et see film oli lihtsalt veider ja läksime minema. Loodan, et see nädal saame veel mõned PÖFFi elamused, sest sellise filmiga nüüd küll lõpetada ei saa.
Reede õhtul käisin mina esimest korda NOTTis. Ei olnud sellisest kohast eriti kuulnudki, aga ühel sõbral oli seal sünnipäeva tähistamine, nii et tuli minna:) Sünnipäevalised tõmbasid seal "kärakat käima" ja mina olin oma kakao-tee tassidega originaalne. Pärast kahte teed, ühte kakaod, võõraste inimestega filosoofilistel teemadel rääkimist, mõnusate sõpradega jutustamist-ja luule kirjutamist, olin ma piisavalt väsinud, et koju minna. Mulle meeldivad muhedad õhtud mõnusa seltskonnaga.
Pühapäeval meil kultuuriprogarammi ettenähtud ei olnud, nii et käisin Kristiniga veel messil ja vaatasime seal veidi niisama ka ringi. Päris tore üllatus oli, kui kohtasin seal Urvot, kes tegeleb sellise asjaga nagu mobiiliringlus. Mina kuulsin sellisest asjast esimest korda. Idee on selles, et nad koguvad kokku inimeste mobiilid, mida neil endal enam vaja ei lähe. Need saab lihtsalt posti panna ja ära saata ja võid nende eest veel raha vastu ka saada. Päris äge mõte mu meelest. Ja see pidi päris edukalt toimima, nii et need vanad telefonid saadetakse edasi välismaale, kus neist uued tehakse. Nii et kui sahtlis vanad telefonid seisavad, siis teate, mida saab nendega teha;)
Täitsa muhe ja tegus nädalavahetus seega!