Teine seeria sarjast Kesk-Kaar 13 söögiõhtud

Seekord tulid laupäeval mulle külla Liis ja Mallu, keda polnud korralikult näinud (nii et saaks ikka jutustada korralikult) juba ilmselgelt liiga kaua. Kavas oli korralik tüdrukute õhtu: kõige pealt mõnus söök, kõrvale tüdrukute jutud ja lõpetuseks mõnus film. No ja täpselt nii läkski!
Kui nüüd söögitegemise juurde tagasi tulla, siis seekord otsustasime pannuka õhtu teha. Muidugi ei tähendanud see traditsioonilisi muna-jahu-suhkru-piima pannkooke, vaid kodujuustu-õuna pannkooke väikese kaneeli ja karamellimaitselise pruuni suhkruga. Tööjaotus oli meil hästi organiseeritud: Liis kooris õunu, mina segasin kokku munad-suhkru-jahu-kaneeli ja Mallu oli niisama mõnus ja rääkis meile enda kokakoolist, mis imehästi sellesse konteksti sobis.
Kui tainas valmis sai, mis ei näinud just eriti tüüpilise pannkoogi taigna moodi välja, tuli pann kuumaks ajada ja siis küpsetama. Selgus, et keegi meist ei olnud pannkooke nii mõned aastad teinud, nii et küpsetamise pärast just rebimiseks ei läinud. Mina sain siis ise see õnnelik olla, kes sellest nati veidra välimusega taignast koogid pidi vormima. No esimene läks aia taha, nagu ikka, aga mida kook edasi, seda paremini hakkama sain. Tuleb tunnistada, et välimuse eest ma kindlasti lisapunkte ei oleks saanud, aga maitse see-eest oli mõnus:) Niristasime kookidele vahtrasiirupit ja mugisime mõnuga.
Siis kui kõht mõnusalt täis sai, otsustasime filmi valida ja no kui kolm tüdrukut kokku saavad, siis olid meil valikus loomulikult armastusfilmid. Otsusele aitas jõuda kivi-paber-käärid, kus me Liisiga just eriti osavad ei olnud ja saime kaks korda Mallult pähe. Kaks korda pidime tegema sellepärast, et esimene filmivalik läks ka aia taha. Filmi kõrvale sobisid väga hästi glögi ja Mallu professionaalse kokakäega lõigatud hurmaa viilud.
Muidugi ei olnud ühest filmist küllalt ja vaatasime teise veel, et ikka pikaks ajaks armastusfilmidest küllalt oleks. Leidsime, et mis siis, et sellised filmid on ettearvatavad ja kõik on alati liiga ilus, et tõsi olla, ja selliseid asju päris elus ei juhtu, siis on neid filme ikkagi mõnus vaadata. Eriti kui saab sõbrantsidega filmi kaasa kommenteerida ja vahe peal öelda "nüüd tuleb see äge koht" ja teised loomulikult teavad, mis kohast jutt on. Mõnus õhtu mõnusate sõbrannadega.
Nii et ka teise söögiõhtute seeria võib õnnestunuks lugeda..Uue osa ootuses..