Oli täna päris asjalik päev ja mõtlesin siis suures asjalikkusehoos, et läheks käiks ka korra raamatukogus. No ja nii ma siis tegingi, parkisin ilusti auto parklasse ära ja panin kella ka aknale ikka, sest parkimine on ju seal tasuline! Sain isegi mõned artiklid välja prinditud ja niiviisi rahulolevalt tatsasin autoni tagasi ja vaata nalja, akna peal kilekotis üllatus mulle. Ei olnud mitte mingi ürituse flaier, vaid hoopis kollane paberilipakas, mis teadagi mida tähendas. Vaatasin siis enda kella ja olin veidi hämmingus..ikka veel olin päris kindel, et see kell näitab kolmveerand kolm mitte kolmveerand neli. Tuleb tunnistada, et tunniseier oli liikunud kolme peale, aga kohe kindlasti mitte ei olnud see natuke enne nelja. Peab vist uuesti kella õppima hakkama. Äkki see oli kontrollile mõnus hetk, et sai ikka selle trahvi välja urgitseda. Isegi kui ta sai ise ka päris kindlasti aru, et see on siiski rohkem kolmveerand kolm kui neli. Samas... ei saa vist rõõmu keelata. Sai ta ju siiski rahulolevalt mõelda, et jess...sain jälle ära tehtud!
Peale teistele rahulolu valmistamist sain ka ise rahul olla. Oli veidi vaba aega loengute vahe peal, nii et sain natuke kaltsukates seigelda. Astusin ühte kaltsukasse sisse-polnud kahte kihvti kotikest, pluusi ja kampsikut. Astusin välja-oli kaks kihvti kotikest, pluus ja muhe kampsik:) Nii et päev korras jälle.
ega nendele humanitaarklassitüdrukutele ei ole need numbrid jah päris selged... pigem olen kuulnud, et nad keskenduvad kirjandusele
ReplyDeleteTundub nii jah, et see humanitaaritüdrukute lemmik vist:D Ja imelik see, et isegi sama lektüür tundub huvitav...
ReplyDelete