Täna hommikul ärkasin üles kell pool 8 ja on laupäev! Mhmm...kui normaalne see on?! Aga samas...sellest olen juba ammu aru saanud, et ega ma eriti normaalne ei olegi vist:D Samas mulle meeldivad hommikud, kui saan rahulikult süüa teha, täna siis odrahelbepuder mustsõstra moosiga, mõnus kohvi ja sinna kõrvale porgandi-keeks:) Sellepärast ma vist tahangi nii vara äragata, sest miski minus teab, et see mõnus ootab mind ju hommikul ees, nii et oleks aeg tõusta.
Mingi aeg keskendusin asjalikele teemadele ja lugesin psühholoogia alast materjali veidi, aga see kestis täpselt nii kaua, kui sai otsa kohvi ja leidsin laualt ühed välja prinditud lehed. Ja nende lehtede peale olid mõned kuupäevad mõnede sihtkohtadega. Esimesel lehel oli Mauritius...siis India...ja Tai. Ja no kui ma sellised lehed kätte sain, siis läks arvuti lahti ja tuli kohe guugeldama hakata, mis nendes kohtades mõnusat on. Mnjah...ja sealt tagasi asjalike materjalide lugemiseni...vist mitte! Päris mõnus oli mõtetega kaugele uitama minna.
Kui reisilt tagasi jõudsin, siis pidin korraks linna minema, aga põlv väsis päris kiirelt, nii et sain täpselt vajalikud asjad tehtud, CoffeIn`ist ühe mee latte võetud ja tagasi koju. Koju jõudes sai jalale jälle külmakoti rahustuseks peale pandud ja üsna kiirelt oli ta jälle vormis. Päris hea on juba, kui saab juba kõverdada vähe ja kõndida normaalselt, küll väga aeglaselt aga siiski. Loodan küll, et esmaspäevaks on asi parem, sest muidu pean hakkama tööle jalutama vist 2 tundi varem, et õigeks ajaks kohale jõuda.
Sain vahe peal valmis kirjutatud reklaami analüüsi, et siis tatraküpsiseid tegema hakata. Retsept iseenesest on lihtne-tatrajahu, muna, suhkur, või. Avasin siis sahtli ja võtsin välja ühe koti, kus sees pidi olema tatrajahu, aga pärast tuli välja, et see silt oli sinna peale niisama juhuslikult sattunud ja tegemist oli hoopis mannaga. No mis seal ikka..kui juba tainas oli valmis tehtud, siis panin ikkagi ahju ja mu meelest sai isegi parem kui jahuga;)
Küpsetamisest tuleb alati mõnus meeleolu, nii et selle suhtumisega lootsin ka lõpuks enda seminaritöö andmetöötlusele pihta saada. Kahjuks see meeleolu muutus päris kiirelt, kui avastasin, et õpiku järgi andmeanalüüsi tegemine, kasutades meetodit, mida ma kunagi kasutanud ei ole, ei ole just eriti lihtne. Ja kui ma ikka asjale vapsee pihta ei saa, siis muutub hea meeleolu kiirelt halvaks, muundudes sealt edasi juba frustreerivaks, nii et mingil hetkel tekib tahtmine kedagi lüüa. Õnneks tuli just sel hetkel emps ideega mõnda muhedat filmi vaadata. Mõttes kaalusin siis kahte alternatiivi: täiesti arusaamatu asja selgeks tegemine, mis mind närvi ajab või filmi nautimine koos sinna juurde kuuluvate lisadega (jäätis või midagi muud mõnusat). Mnjaa...kaalusin nii umbes sekundi ja otsustasin, et ei ole mingit mõtet ennast täna närvi ajada ja vaatsime hoopis filmi. Hea otsus:) Film oli hea ja tuju ka mõnus jälle. Homme jälle uus päev ja kui ma hommikul leian, et see on nüüd see päev, kus ma tahan süveneda andmetöötluse paeluvasse maailma, siis ma seda ka äkki teen. Millal see juhtub, seda ei tea.
Mhmm...tuli vist uus filmiplaan. Miks ka mitte? Jäätist ju veel on;)