Mõte blogima hakata tuli sellest, et näen teid mõnusaid ja oluliseid inimesi kahjuks liiga harva ja kokkusaamisel ei jõua mitte vajalikke jutte ära rääkida (ja neid kokkusaamiseidki on ilmselgelt liiga harva), nii et selle parandamiseks (kasvõi mingil määral) jagan siin mõningaid mõtteid ja tegemisi :)
Niisiis..tänane päev tähistab minu jaoks loodetavasti head uut algust. Nimelt käisin täna põlveoperatsioonil. Põlv oli vaevanud mind juba pikka aega ja loodetavasti sai nüüd asi parem. Igal juhul on jalg ikka otsas ja täitsa funktsioneerib ka, nii et algus tundub paljulubav;) Nüüd tuleb muidugi see raskem periood-taastumine. Ütleme nii, et rahulikult olemine ja paigal püsimine ei ole just tegevused (või õigemini mittetegevused), mis minuga kokku käiksid. Muidugi teoorias saan aru, et see on paranemise seisukohalt oluline ja kõik, aga kas ma seda ka praktikas rakendada suudan on juba iseasi. No ma luban, et vähemalt proovin!
Kindlasti on sellel sunnitud võimetusel midagi aktiivset teha ka omad positiivsed küljed. No saan ju nüüd rohkem süüa teha ja küpsetada, mida ma kindlasti plaanin ka teha;) Õnneks olen varustanud ennast kokaraamatutega, millest retseptide katsetamiseni ei ole veel jõudnudki, nii et ideede puudust ei teki:)
Tegelikult peaksin seda aega ka ära kasutama selleks, et tegeleda kooliasjadega, aga jah... No õnneks on motivatsioon siiski parem, kui oli semestri alguses (loe: igasugune motivatsioon puudus), sest plaan siiski ära lõpetada sel aastal, et saaks uute ja põnevamate teemadega edasi minna (kus, mida ja kuidas tehes, see on veel lahtine:D). Nii et homme kordan endale, et tglt on õppimine tore ja andmetöötlemine veel see eriti põnev osa sellest ja lähebki! Mnjah...eks homme näis, kas see ka praktikas rakendub!
Niisiis..tänane päev tähistab minu jaoks loodetavasti head uut algust. Nimelt käisin täna põlveoperatsioonil. Põlv oli vaevanud mind juba pikka aega ja loodetavasti sai nüüd asi parem. Igal juhul on jalg ikka otsas ja täitsa funktsioneerib ka, nii et algus tundub paljulubav;) Nüüd tuleb muidugi see raskem periood-taastumine. Ütleme nii, et rahulikult olemine ja paigal püsimine ei ole just tegevused (või õigemini mittetegevused), mis minuga kokku käiksid. Muidugi teoorias saan aru, et see on paranemise seisukohalt oluline ja kõik, aga kas ma seda ka praktikas rakendada suudan on juba iseasi. No ma luban, et vähemalt proovin!
Kindlasti on sellel sunnitud võimetusel midagi aktiivset teha ka omad positiivsed küljed. No saan ju nüüd rohkem süüa teha ja küpsetada, mida ma kindlasti plaanin ka teha;) Õnneks olen varustanud ennast kokaraamatutega, millest retseptide katsetamiseni ei ole veel jõudnudki, nii et ideede puudust ei teki:)
Tegelikult peaksin seda aega ka ära kasutama selleks, et tegeleda kooliasjadega, aga jah... No õnneks on motivatsioon siiski parem, kui oli semestri alguses (loe: igasugune motivatsioon puudus), sest plaan siiski ära lõpetada sel aastal, et saaks uute ja põnevamate teemadega edasi minna (kus, mida ja kuidas tehes, see on veel lahtine:D). Nii et homme kordan endale, et tglt on õppimine tore ja andmetöötlemine veel see eriti põnev osa sellest ja lähebki! Mnjah...eks homme näis, kas see ka praktikas rakendub!
No comments:
Post a Comment