Muhe neljapäev :)

Hommik oli päris varajane, nii et ajasin ennast voodist üles kella poole 6 ajal. Kerge hommikune müsli koos rosinate ja kookoslaastusdega, kaks ampsu porgandikeeksi, pool tassi kohvi, asjad kokku ja minek;) Arvasin, et olen kell 6:30 Aura ukse taga ainuke, aga ilmselgelt ma eksisin, sest enne mind oli juba mitu inimest kohal ja minu mõte, et saan kõige esimesena peegelsiledasse basseini sulpsata, ainult mõtteks jäigi. Naistest olin küll esimene, aga no pagan...ilmselgelt selleks, et meestega samal ajal basseini jõuda, pean panema päevitused selga ja mingisuguse sellise asjanduse selga, mis ühe liigutusega seljast tuleb. Mnjah...selle proovimise ma jätan mõneks hilisemaks korraks.
Igal juhul oli mul hommikul siht silme ees. Pidin parandama enda jooksu aega. Esimesel korral oli mu 250 meetri jooksu aeg kuskil 20 minuti juures, aga täna olin juba edusamme teinud ja lõin enda rekordi umbes kahe minutiga. Juheeii! Nagu aru saate, siis olen leidnud endale uue ala, kus endaga võistelda. Kui olin pingelise võistluse läbinud, ujusin niisama rahulikult ja nautisin seda, et oli ruumi ja vesi oli mõnusalt rahulik. See ei kestnud aga kaua, sest mingil hetkel hüppas basseini härra Morsk koos oma kahe pojaga. Pojad jäid küll kossu mängima, aga papa Morsk ujus muidugi täpselt minu kõrval. Nime sai ta sellest, et kui ta ujus, siis ta tegi tõepoolest täpselt selliseid häälitsusi ja puristas vees, nagu morskadele kohane. Muidu oli teine üsna rahumeelne tegelane, aga kui krooli ujuma hakkas, siis sattus nii hoogu, et kaotas suunataju ära, nii et üks vanem naisterahvas, kes basseini ühes otsas väikest puhkust tegi, sai suure ehmatuse osaliseks, kui Mosk täiskiirusel tema poole ujus. Õnneks sai siiski ta õigel hetkel aru, et trajektoori peaks veidi korrigeerima, nii et äärmiselt hirmunud näoga naisterahavas sai kergemalt hingata ja pärast rahunemist uuesti ujuma hakata.
Pärast väikest sauna oli olemine juba päris mõnus ja tundus, et mu ravikuurist eelmisel õhtul, mis koosnes rohkest teest ja suurest kogusest küüslaugust (mille järgi ma võisin ka veel hommikul lõhnata), oli kasu. Nii et kell 8 olin ilusti Pagaritöökoja ukse taga. Nimelt läksin Kristini juurde hommikul, et karaskeid hoolega küpsetada. Meie üllatuseks oli aga Aksel (Kristini ühe aastane poeg) mind ka tervitama tulnud, nii et esialgne plaan hästi produktiivsed olla sel ajal kui Aksel magab, läks vett vedama. Nojah...siiski oli ta väga leplik ja jälgis lihtsalt, mis me köögis askeldasime ja kui vahe peal talle tükk leiba või juustu või keeksi andsime, siis oli tuju jälle hea ja me saime edasi tegutseda. Muidugi kui ma avastasin, et peaks siiski tööle ka jõudma, oli kell juba 9:50 (poe pidin lahti tegema kell 10). Natuke aega kulus ka enda salli otsimisele, mis oli mingil hetkel koos Akseliga rändama läinud, nii et jõudsin täpselt 2 minutit enne avamist poe ukse taha. Siiski sain siis koos klientidega poes kõik valmis sättida ja päev võis alata.
Mõnus tööpäev sai toreda jätku sellega, et käisin Liisiga võrkpallitüdrukutega katset tegemas, kes kõik hästi toredad olid ja sealt edasi empsiga linna. Muidugi oli esimene asi mee-latte ja siis sai rahulikult edasi mõelda, mis me tegema pidime. Meie missiooniks oli mu venna kingitus ja uus laua serviis. Oleme vist juba päris vilunud tegutsejad, kui aega eriti üle ei ole, nii et tunni ajaga olid meil missioon täidetud. Nii et rahuliku südamega sain minna kohviku ja hea seltskonna mõnusid nautima minna.
Läksime Kapaga, keda polnud ilmselgelt liiga kaua näinud, Karlovasse Anna Edasi kohvikusse. Kohe kui sisse astusin, teadsin, et see saab midagi mõnusat olema. Tõesti, kui teil aega on ja teile meeldib mõnus atmosfäär, hea taimetee ja mõnusad koogid, siis seadke sammud sinna;) Väga muheda sisustusega ja teenindusega väike hubane kohvik. Nautisin seene-püree suppi, mis oli täitsa hea (kui natuke viriseda, siis oleksin maitseainetega natuke tagasi hoidnud, aga muidu väga mõnus). Sinna kõrvale oli toreda üllatusena mitte saiapätsike, vaid seemnesepiku viilud. Pärast kuum piparmündi tee ja ananassi-hapukoore kook, mis oli tõesti kergelt-hapukas-kuid-mahe, nagu pädev teenindaja kirjeldas. Niisiis...ise külastan seda kohta kindlasti veel ja soovitan ka teil. Eriti praegu, kui väljas on külm ja lumine, sest siis on selline õdus kohvik ideaalne koht, kus väike paus teha ja teed-kohvi juua ja millegi mõnusaga maiustada.
See kohvik aga suletakse juba kell 20 õhtul, nii et jäätise jaoks pidime mujale minema. Kus saaks mõnusa portsu head jäätist. Ilmselgelt on kino viimasel ajal teemas olnud, nii et läksime Cinamoni jäätist sööma. Võtsime jäätise ja mõtlesime, et läheme ka äkki filmi vaatama, aga mingi hetk tundus niisama jutustamine palju parem idee. Kui viimasest jäätiseampsust oli juba palju jutte möödas, siis oli väike kohvipaus lausa hädavajalik. Seega "kaks talvekohvi palun, vahukoorega. Üks ilma šokolaadita ja vahtrasiirupiga ja teine šokolaadi ja amaretto siirupiga." Sai vist liiga keerukas tellimus, nii et lõpuks saime mõlemad ilma šokolaadita. Kohvi oli siiski mõnus ja täpselt see, mis toredale õhtule õige punkti pani. Pärast veel mõningaid juttusid, tuli vist mu kehale meelde, et on juba päris pikalt liikvel olnud ja tuleks kerge puhkus lubada.
Jep...muhe neljapäev oli!