Minu nädalavahetus ilmselgelt selle põhimõtte alusel mööduski. Nimelt on mul see nädal selline suvaline nädal, et on sattunud neli eksamit siia ja kõik muidugi ikka järjestikustel päevadel ja et asi veel huvitavamas teha, on kaks ka täitsa ühele päevale sattunud. Olin omast arust jube eeskujulik ja mõtlesin, et nädalavahetuselt saan korralikult valmistuda nendeks, aga juba esmaspäeval sai selgeks, et asi päris nii ei lähe. Olin tööl ja sain kõne enda vennalt, kes otsustas reedel sünnipäeva pidada. Niisiis...sellega sai selgeks, et õppimise tõenäosus juba vähenes. Ja kolmapäeval helistas Kapa, et kavatseb laupäeval sünnipäeva pidada, nii et saate vist isegi aru, kuidas mu asjalikuks plaanitud nädalavahetusest sai ootamatult hoopis mõnusaid pidusid täis nädalavehtus:)
Reedel algas pidu juba kella 18 ajal, aga südametunnistus ei lubanud juba kella kuuest pidutsema hakata, nii et läksin enda töö juurde, et veidi enne õppida ja asjalik olla. Plaan hea ja mingi ajani see isegi toimis, aga üsna varsti ei suutnud ma enam keskenduda ja leidsin iga natukese aja tagant, et peaksin väikese pausi tegema, et teed/ kohvi teha või midagi süüa. Siiski pidasin vastu ja sain natuke loetud isegi. Kui ma plaanisin siis koju peole minna, pidin auto sisehoovist välja ajama ( ei saanud autot tänavale jätta, sest siis oleksin lihtsalt liikluse Oa tänaval kinni pannud ). No kui keeruline saab auto hoovist välja sõitmine olla? Uskuge mind- saab! Kuigi lumi oli enam-vähem ära aetud, oli pinnas ilmselgelt mu Nissani jaoks liiga pehme, nii et muidugi jäi auto kinni ja ei kavatsenud üldse kuskile liikuda. Aga...olin valmistunud ja lumelabidas oli autos olemas. Hakkasin siis kühveldama ja pärast veerand tunnist rapsimist sain auto kätte. Kui keegi majaelanikest oleks sel ajal akna peale juhtunud, siis oleks ilmselt päris meelelahutuslik vaatepilt olnud.
Jõudsin siis koju ja pidu oli juba täies hoos. Kiire riiete vahetus ja ühinesin teistega. Sain nii youtube`i järgi tantsida, veidraid grupipilte teha, "kanada" kutiga sokkidest rääkida, lipsusõlme tegemist õppida, veidi sügavmõttelistel teemadel rääkida ja piisavalt palju niisama tsillida (või peaksin kasutama uut eesti keelset vastet- aegleda). Kella kolme ajal sosistas keegi asjalik mulle kõrva, et nüüd oleks mõistlik magama minna, sest hommikul pidin kella 10ks jõululaadale tööle jõudma. Nonii siis...taaskord mõte hea, aga teostus... Minu voodi oli keegi sõber kahjuks hõivanud ja ilmselgelt lubadus, et ta ei laiuta, ei pidanud paika. Lihtsalt magas keset voodit, nii et otsustasin teise tuppa magama minna. Võin teile ühe nõuande jagada- magamine ülemisel korrusel, kui alumisel korrusel on kergelt joogised inimesed ja muusika, on mõttetu lootus. Nii ma siis üritasin magada kuni kella kuueni hommikul. Lõpuks ei pidanud enam vastu ja helistasin alla korrusele, et pisut vaiksemaks võetaks (tean küll, et see ei olnud ilus minust, aga no selle aja peale ma lihtsalt enam ei suutnud). Õpetus- järgmine kord olen selle asemel peol, kui üritan magada:)
Kell 8:30 oli äratus. Siis kiirelt duši alla, riidesse, väike söök, kohvi ja minek. Kui ma sinna kohale jõudsin, siis kadus uni päris kiirelt ja mõtlesin, et kuidas ma sellisest üritusest varem midagi ei teadnud. Tegemist oli Waldorf kooli jõululaadaga ja see ei olnud kaugeltki mitte tavaline laat, kus on lihtsalt üksteise kõrval lauad ja nende taga inimesed, kes Sulle üritavad mingeid asju pähe määrida, mis Sulle absoluutselt vajalikud ei ole. See oli kooli jõuluüritus, kus olid erinevad töötoad, esinemised, kohvikud, kokteilibaar, raamatukogu (koos näitlejatega, kes raamatuid ette lugesid ja loenguid pidasid), ruumid täis mõnusaid ise tehtud jõuluasju, ökokraami, värskeid küpsetisi, astelpajulikööri ja muud mõnusat. Koridorides pakuti krõbedaid ja veel soojasid vahvleid koos vahukoorega ja kohvikus oli lõputu kohvijoomine. Nii et tean, kuhu ma järgmine aasta kindlasti tagasi lähen. See kord kahjuks oli aega vähe, nii et vahetasin sularaha mõnusate asjade vastu ja lippasin koju.
Enne kui otsustasin veidi jälle õppematerjalide maailma sukelduda, läksin enda esimesele jooksutiirule üle mitme kuu. See on lihtsalt hämmastav, kuidas üks nii lihtne asi, suudab sellist rõõmu valmistada. Aga tõesti...see oli väga muhe! Nii et pärast seda oli pea mõnusaid mõtteid täis, nii et lootsin, et õppimine tuleb ka vähe paremini välja. See siiski eriti edukalt ei läinud ja pärast mitmetunnist slaidide lugemist (mis olid otsast-otsani täis kirjutatud, nii et ei saa aru, kus see slaidi võlu välja tuli seal ), otsustasin, et nüüd aitab. Panin siis ennast riidesse, hüppasin autosse ja kimasin Küllitsesse. Seal ringi seigeldes ja õiget teed otsides, avstasin jälle, et väljas on ikka veel nii ilus :) Jõudsin siis lõpuks pärast metsa vahel ekslemist kohale, parkisin auto lumme ja peole. Saunamaja oli mõnusalt soe ja seltskond oli veel mõnusam. Mingil hetkel vahetasime riided saunalinade vastu, milles veetsime head mitu tundi. Sauna lava pealt oli muidugi vaja lumme hüpata, sest see oli lihtsalt nii pehme ja valge ja kutsuv. Lähtusin siis loogikast, milleks minna ringiga kui saab ka otse. Nii et kui lava pealt välja sain, oli trajektoor otse välja ja lumme. Ja nii ma maandusin jalgupidi põõsas ja näoli üleni lumes. Mnjaa..tundmatus kohas lumme hüppamine ei ole tõesti hea mõte. Lavale vahelduseks tantsisime niisama ringi ja andsime duširuumis väikse kontserdi. Kui rätik juba veest nii raskeks oli muutunud, et tahtis kogu aeg alla kukkuda, oli mõistlik uuesti riidesse panna. Pärast mõnusat jutustamist kamina ääres, hakkasid inimesed kuidagi vaikselt ära kustuma. Ja kuskil poole 4 ajal saingi juba koju sõitma hakata. Selline lühem õhtu taaskord.
Neli tundi und ja äratus. Pühapäeval isegi õnnestus natuke õppimisele pihta saada (siinkohal minu tänusõnad inimesele, kes avastas kohvi võlud). Homme siis selle nädala esimene etteaste. No ja sellise ettevalmistusega ei saagi ju midagi halvasti minna:)
No comments:
Post a Comment