Lumme mattunud jõulud :)

Mnjaa..ma ei tea, kuidas teiega on, aga ma olen ikka veel kergelt hämmingus, kui palju võib väljas lund olla. Eile ei pannud ma seda veel nii tähele, kui maale sõitsin, aga täna hommikul jõudis see päris kohale vist:)
Eilsel jõuluhommikul keetsin endale mõnusa pudru koos rosinate ja vahtrasiirupiga, tegin kannu kohvi ja asusin otsustavalt seminaritöö kallale. Mnjaa..kusjuures aeg läks kiirelt, aga eriti kaugele ma sellega ei jõudnud ja mingil hetkel sain aru, et see ei vii eriti kuskile, nii et otsustasin kerge teraapiasessiooni vahele teha. Panin siis riidesse, mütsi pähe, muusika kõrva ja läksin õue. Pärast nii tunniajast värskes õhus viibimist tundus kõik jälle nii mõnus ja endalegi ootamatult selgus, et ka kõige parema tahtmise juures ( kui palju mul nüüd tglt ka seda tahtmist oli, on iseasi :D) ei saaks ma enam seminaritööga tegeleda, sest tuli hakata küpsiseid memmele-taadile tegema ja siis oli juba aeg nii kaugel, et asjad kokku panna ja rongi peale. Sihtkohaks oli mul Rakke. Rongis oli hea soe ja meelt lahutas üks väike poiss, kelle suust tuli ainult puhast kulda. Proovisin ennast viisakalt tagasi hoida ja enda asjadele keskenduda, aga no tõesti...need pärlid olid liiga head!
Muidugi kui ma kohale jõudsin, oli juba terve laud süüa täis ja seda tuli pidevalt juurde. Nii et mingi hetk oli laual korraga verivorstid-kapsad, salatid, süldid, pirukad, koogid, seened, kõrvitsad, heeringad ja muud loomad. Õnneks tuli õigel ajal kingituste jagamine, kus ma tulin ideega, et teeme hoopis ringiriimid seekord. Ja see kellest riim kaduma läks, pidi siis midagi tegema, et kink kätte saada. Tundus, et asi isegi sujus, aga mu isa oli lihtsalt lootusetu. Alguses ta küll üritas riimi leida, aga ilmselgelt ei saanud sellega just kõige paremini hakkama, nii et hakkas järgmine kord kohe oma luulet lugema. Nalja sai ja lõpuks said ka kingid jagatud.
Siis sai jälle vahelduseks süüa-juua ja kuskilt ilmusid jõululaulikud, nii et tuli suu tühjaks süüa ja laulma hakata. Minule kahjuks laulusõnu ei jätkunud, nii et tegin kerget omaloomingut ja need sõnad, mis mul olemas olid, ei kattunud üldse teiste laulikutega, nii et andsime päris huvitava jõulukontserdi-sellise teistsuguse.
Kui kõik olid juba mõnusalt süüa täis ja sossus olekus, sättisime valmis voodid ja plaan oli magama minna. Mnjah...plaan hea, aga mida ei tulnud, oli uni. Nii ma siis olin vahelduva eduga pool unes, aga poole 7 ajal enam ei viitsinud ja ajasin ennast üles. Võtsin siis teki kaasa, tegin köögis jälle väikse kohvi ja seadsin ennast köögipõrandale lugema. Kuskil tunnikese pärast ühines minuga taat. Temaga koos lisandus kohvi juurde ka väike Vanake, rosolje ja räimed. Nii me siis istusime seal kahekesi ja jutustasime suhetest, taadi kunagistest pruutidest, elust ja muust põnevast.
Millalgi helistas mu kallis vend, kes pidi autoga maale sõitma, et ma saaks sellega siis linna minna, aga vaata nalja...ei saanud koduväravastki välja. Alguses ma muidugi mõtlesin, et pingutab vähe üle sellega, aga no ei olnd miskit teha. Tuli uus plaan välja mõelda. Plaanisin siis kella 11 bussiga Tartusse sõita ja tatsasin kotiga ilusti peatusesse, aga mida ei tulnud, oli buss. Pärast poole tunnist külmetamist jõusid kohale, et vist seda ei tule ja tatsasin tagasi. Kell 14:30 proovisin uuesti ja seekord läks õnneks. Mnjah...nii palju siis mu plaanist asjalik olla. Nimelt pidingi linna tagasi sõitma, et tegeleksin veidi kooliasjadega enne, kui töökaaslastega jõuluõhtut pidama lähen. Nojah...koju jõudsin kella 17 ajal, mis oli täpselt õige aeg, et jälle minema hakata. Kui ma siis astuma hakkasin sain aru, et see mitte-väravast-välja-saamise jutt ei olnud ikka üldse üle pingutatud. Nende majade eest, kus lund ei olnud aetud, oli tõesti lumi põlvini. Õnneks ei olnud kaugele läbi lume sumada vaja. Ees ootas mind seekord täidetud jõuluhani, kapsad, küpsetatud õunad portveini kastmes ja kook "Ahvatlus". Õhtu lõppes mõnusa sauna ja jutustamisega, nii et väga muhe õhtu.
Tundub, et millegipärast ei olnud täna siis ette nähtud asjalik olla. Kusjuures võib-olla see oligi täpselt see, mis vaja, et ennast veidi laadida, nii et homme hommikul olen energiat täis, et uuesti asjalikule lainele häälestuda. Või vähemalt nii usun ma praegu!
Nüüd on aga paras hetk ennast mõnusalt kerra tõmmata ja Mati seltsi minna...