Kas olete teinud väikse pausi, et lihtsalt väljas ringi vaadata või siis aknast välja vaadata? Soovitan seda teha, sest väljas on lihtsalt nii ilus. Tegelikult ka on elu praegu nagu talvemuinasjutus. Terve päeva on juba sadanud ja sajab ikka veel juurde. Mõnuuus :)
Üllatusi toob selline ilm ka kaasa. Kui ma töö juures lõpetasin ja poe uksed kinni panin, siis ei teadnudki hetkeks kas nutta või naerda, sest auto oli nii pealt paksu lumega kaetud, kui ka härra Sahk oli hoolega tegutsenud, nii et auto külje peal oli kerge lumevall. Mind ajas see siiski rohkem naerma. Mis seal siis muud, kui võtsin oma suurepärase harjakese välja ja hakkasin autot lume alt otsima. Aega läks, aga sain siiski vähemalt klaasid hetkeks lumest puhtaks, hüppasin autosse ja lootisn, et ma sealt kuidagi liikuma ka saan. Õnneks ei olnud asi nii hull ja auto lükkamist ei vajanud, nii et sain ilusti liikuma. Kodutänavasse jõudmise ajastus ei olekski enam parem olla saanud, sest sain kuni enda majani VIPina hr Saha taga sõita, kes mulle tee ilusti lahti lükkas.
Nüüd on toas mõnus ja soe, nii et päris tore on seda lumemöllu aknast vaadata. Äkki saab nüüd teoks mu lapsepõlveunistus, et linn on nii paksu lumekihi sees, et liikumine käib lumealustes tunnelites, kus on igal pool mõnusad tuled ja küündlad. Väiksena lootsin, et saan millalgi olla sellises tõelises lumelinnas. No ütleme nii, et kui asi nii edasi läheb, siis on kõik võimalik.
Kerge ootusärevusega hommikut oodates...
No comments:
Post a Comment