Nädalavahetused on selleks, et patareisid laadida :)

Mitte et see mingi eriline uudis oleks, aga mulle jõudis see just nüüd täiesti kohale. Eriti siis kui elu on nädala sees jube kiire ja pidev siiberdamine trenni-kooli ja muu vahet, siis tuleb võtta kas või see üks päev või isegi kaks, kus saab lihtsalt ennast laadida:) Ja isegi siis, kui tuleb korraks see mõte, et tglt peaks ikka jube asjalik olema see nädalavahetus ja koolitööle keskenduma, siis unustage see mõte ära (natuke võib selleks ka kulutada muidugi aga kindlasti mitte liiga palju) ja võtke aega selleks ka, et lihtsalt nautida olemist ja elamist:)

See nädalavahetus kulges mul küll täielikult laadimise tähe all. Olgu...laupäeval oli meil mäng, aga see oli tõesti veider, sest sõitsime sinna 2,5 tundi ja mängisime teise liiga võistkonna vastu. Soojendusel sai juba selgeks, et midagi eriti head siit ei tule, sest no kui võistkond lööb juba soojendusel ükskõik millises suunas ja sellele absoluutselt ei mõelda, et tglt võiks siiski piiri suunda üritada tabada (mitte teistele makku-näkku vms), siis jah... Esimesed kaks geimi läksid päris kiirelt, aga muidugi oli vahe peal tore 15-minutiline paus, et siis kolmas geim mängida, mis lõppes umbes 25:9. Nii et töö kiire ja korralik ja siis koju tagasi 2, 5 tundi. Igal juhul...lõpuks saime siiski koju ja nautisin lihtsalt mõnusat õhtut väikese veiniklaasi ja mõnusa söögiga, nii et pärast seda oli uni eriti mõnus:)

Järgmisel päeval ärkasin suhtselt varakult üles (minu puhul üsna ebatavaline, eks:D) ja tegelesin isegi väheke õppetööga. Sain esseega enam-vähem ühele poole isegi. Siis otsustasin, et kuigi ma oma kodus suhteliselt vähe aega veedan, oleks ikkagi mõnus, kui see oleks puhas ja korras, nii et alustsasin koristustöödega. See eriti kaua aega ei võtnud, sest mööblit mul just üleliia ei ole:D Siis oli juba asjalikkust ilmselgelt liiga palju, nii et läksin Mari juurde (see tore perenaine, kelle juures ma ööbisin, kui ma siia tulin augustis) karjala pirukaid tegema. Ei naera eksole! Sest tglt ka need on tõesti head, eriti kui need on kodus tehtud. Muidugi väljanägemine võiks parem olla, aga õnneks ei ole nende tegemine mingi kõrgem matemaatika, nii et kui harjutada, siis saan sellega kindlasti paremini hakkama. Samas...välimus ei olegi ju nii oluline, pigem ikka maitse. Ja see oli....mõnus! Pärast mõnusat kokkamist, kohvi ja jututamist läksin tüdrukutele külla.

Nimelt pidi üks mu tiimikaaslane (Quincy) mu juukseid värvima, sest päris kindlasti ei kavatse ma enda väikse koguse juuste värvimise peale 50-60 eurot kulutada. Nii et sebisin poest värvi ja mõtlesin, et no kui raske see juurte värvimine ikka olla saab. Q oli seda varem teinud ka, nii et tundus päris turvaline valik:D Algus...no ma istusin ja mängisin DJd ja ajasime niisama naiste-jutt, nii et ei mõelnud sellele üldse, milline mu pea välja näeb. Kui ma siis lõpuks peegli juurde jõudsin, olin ma kergelt ärevil, sest mu pea oli KOLLANE. Oeh...ei olnud eriti kerged need järgnevad 15 minutit, sest liiga eredalt oli veel meeles see, kui ma kastanipruuni asemel roosa peaga paar päeva ringi käisin. Seekord läks aga nii, et kui me mu pea ära loputasime ja pärast palsamikuuri ja juuste kuivamist oli mu pea täitsa mõnusalt blond jälle. Juhheiii...ja mina olin õnnelik :)

Samal ajal kui Q juuksurit mängis, tegi Stacey meile mehhiko toitu, nii et mul ei olnud vaja muud teha, kui ainult nautida :) Sõime tacosid ja burritosid ja need olid jubeee head. Mulle hakkab Mehhiko toit täitsa meeldima, nii et kui tagasi eestis olen, siis tuleb üks söögiõhtu korraldada! Heh...see mõte mulle meeldib juba praegu! Ja pärast vaatasime eriti hea poindiga (mhmm...ma ei ole päris kindel, kas nii kirjutades see väljend eriti norm tundub, aga saate aru, mis ma mõtlen:D) filmi-Friends wiht benefits. Ma arvan, et saate sellest mõttest aru, nii et mulle see täitsa sobis! Pärast kimasin rattaga koju ja mõnusalt tudule...

Esmaspäev oli koolist vaba, nii et sain veel kauem nädalavahetust pidada. Hommikul ootas mind eratrenn Stacey`ga ja ma sain veelkord tõdeda, et on ikka päris äge, et sellises seltskonnas treenida saan. Ausalt no! Ma arvasin, et ma midagi ikka võrkpallist tean ka, aga tuleb välja, et tglt on see osa, mis ma tean ikka pääris väike ja nii palju on neid asju, millest ma pole midagi kuulnud, aga mis tglt väga loogilised on. Kui neid asju nüüd praktikasse ka suudaks panna, oleks vapsee hästi. Igal juhul kavatsen harjutama hakata ;) Õhtul käisime veel meeste liiga mängu vaatamas ja ma ei tea, kas asi on selles, et enamasti veedan aega tüdrukutega, aga tundus, et seal oli nii mõnigi mitte ainult hea vaid ka kena võrkpallur. Ahja...ja üks nägi välja täpselt nagu Djokovic:D Tglt ka no! Ma usun, et ma ei pea seletama, kes on Djokovic. Mäng iseenesest oli ka kift, läks viiegeimiliseks ja me olime telekas ka, juhheii!

Üks veider asi selle juures oli hoopis mänguväline. Nimelt oli naiste wc-s üks kabiin konstantselt kinni ja asi tundus liiga veider, nii et pidime piiluma, mis värk on ja kellegi jalgu seal igal juhul näha ei olnud. Vaevalt, et keegi terve aja poti peal seisis või jalgu üleval hoidis, nii et arvatavasti oli keegi lihtsalt "toreda" nalja teinud. Mhmm...soomlased on ikka vist vahel veidrad :D Ja ausalt, ainult sommidel on võrkpallimängudel alati võimalik soojasid grillvorste saada. Tglt ka...meie kodulinnakeses oli meeste teise liiga mängu ajal sama teema, lihtsalt mingid kutid grillisid väljas vorste. Ok...see vist ei ole enam eriti mõistlik jutt, mida ma siin ajan, nii et lähen parem ära magama. Ilmselge vihje, et kui oled alates kella 5:33-st üleval olnud, siis ei ole mõistlik kell 23:23 blogi kirjutada enam. Olgu, sõbrad, adaaa!