Juhuslikud kohtumised..

Ma ei hakka siinkohal rääkima minu nina kohtumisest Marili peaga, sest see on juba hoopis teine teema. Kuigi tuleb tunnistada, et ka see oli üsna ootamatu ja ikka pisut rändom ka. Aga tegelikult tahtsin ma teid hoiatada kohtumistest selliste lendavate tegelastega nagu varesed. Ma ei tea, kas nad on kevadest segi kamminud või lihtsalt mingi laksu all, aga kui ma eile töölt linna poole liikusin, siis lendas üks vares mulle lihtsalt pähe. Suhteliselt huvitav kokkupõrge oli. Ma küll täpselt aru ei saanud, mis selle varese eesmärgiks oli, aga ju ta sai ise ka aru, et see ei olnud vist päris see, mida oli oodanud. Nimelt kui ta mu peast lahkus, siis jäi ta üsnagi pettunult tänavale passima.
Teine juhuslik kohtumine oli aga hoopis toredam. Nimelt jalutasin teisipäeval muusika kõrvas mängimas mööda Vaksali tänavat kodu poole, kui kohtusin seal Kärduga. Päris piinlik isegi mõelda, millal me enne seda viimati kohtusime, nii et inimesed- kõndige jala;) Siis on tõenäoline, et kohtate kedagi toredat. Kohati võib olla isegi lihtsam niiviisi kohtuda, kui mingi ühine aeg leida ja kokkusaamine kokku leppida.
Tänane päev tõi mulle ka ühe äärmiselt meeldiva kohtumise. Nimelt täna oli mul loegute vahe peal täpselt selline tunniajane paus, millega midagi väga asjalikku teha ei jõua. See tähendab mulle alati seda, et täpselt on aega käia läbi CoffeIn`ist ja haarata üks sojalatte või mee-cappuccino, taaskord tõdeda kui hea see ikka on, ja siis mõelda, mida edasi teha. Seekord viisid jalad mind Lotta koja ukse taha. Olin seal ühe korra juba käinud ja see jättis mulle juba siis väga mõnusa mulje. Seega kui väljas hakkas tuiskama ja korraks tuli jälle talv, oli eriti mõnus sinna toredasse poodi sisse astuda. Uskuge mind, see pood tasub külastamist. See atmosfäär, mis seal on, on nii kodune, isiklik ja soe, et eriti ei tahagi sealt ära minna. Täna sattusin poepidajaga muidugi pikemalt jutustama ja peab ütlema, et hästi mõnus on vestelda inimesega, kes jagab sinu mõtteid ja niiviisi jutustades ei pane tähelegi, kui sujuvalt ühelt teemalt teisele liigutakse ja mõnest minutist saab ootamatult pool tundi, ning on selline tunne, nagu oleksid juba varem selle inimesega kuskil kohtunud- tunne on lihtsalt nii tuttav.
Viis, millise vaimustustega see naine enda tööst rääkis, ja õnnelikkus, mis temast kiirgas, tegi kohe endal ka tuju mõnusaks. Hästi tore on kohtuda inimestega, kes teevad tõesti täpselt seda, mida nad tahavad. See annab lootust, et äkki tuleb mul ka millalgi äratundmine, mis see täpselt on, mida ma teha tahan. Samas... seni kaua kuni seda teadmist ei ole, siis sobib mulle jube hästi see mõte, mis mu tänase päeva kaardi peal oli (seal poes on nii, et ostuga saad tõmmata endale ühe kaardikese, kuhu on kirjutatud üks tore mõte). Minu oma oli selline: " Kui sa oled pidevalt tegutsemas, pole elus enam ühtegi halli hetke, kogu aeg toimub midagi. Las see toimub, ära püüa protsessi takistada, vaid mine sellega kaasa." Ma arvan, et selle mõttega ma tänaseks lõpetangi.