Friday, March 4, 2011

Annelinna getos...

Tahan teile rääkida õhtust Seal ehk siis uues kuumas kohas Annelinna getos, kuhu juba iga ühte sisse ei lasta. Aga kui olete piisavalt vipid, et kutse saate, siis leiate maja üles nii, et peate lihtsalt kuulama hoolega ja kui kuulete aknast hüüdvat kelmikat tütarlast "Tere hommikust!", siis on õige koht. Väike vihje...kelmikas neiu, kes seda hüüab on neiu, kelle pärast üldse Koit Toomel on mõtet muusikat teha.
Minul õnnestus olla see õnnelik, kes sinna salapärasse kohta kutse sai ja pärast seda ma ei ole enam endine :D Õhtu alguses tutvustas perenaine meile väärtkirjandust, nii et saime enda teadmisi täiendada "Part sudus" teooriaga ja Nelja Kuninga ajalooga. Pärast seda oli tellitud meile külalisesineja Elmo, kes, uskuge mind, on kõige võluvam olevus siin üldse. Ta on punane, pehme, karvane ja äärmiselt südamlik. Õnneks saime Elmo ka pildile jäädvustatud ja isegi temaga intervjuu tehtud.
Ja siis...pärast seda vaimu värskendavat tegevust, pidime sportlastena ka ikka väikse kehalise tegevuse ette võtma. Nii et kui kell näitas hommikutunde, oli õige aeg väike virgutav treening korraldada. Samas...nagu sportlastele kohane oli meil vaja ikka mingi kindel eesmärk püstita, milleks me ennast üldse liigutama hakkame. Seoses sellega, et täna õhtul tuleb minna toetama meie lemmikut musameest, otsustasime talle julgustuseks väikse videoklipi teha. Koos panime paika koreograafia ja tänu suurepärasele kaameratööle valmis kunst :D
Nii et see õhtu Seal... nõrkadele ei soovita, aga samas...need, kes on piisavalt julged väljakutset vastu võtma, soovitan soojalt ;) Kui olete vaimselt piisaval tasemel, et püsida samal lainel nendega, kes on filosoofia kursuse läbinud, ja peate ka öödiskole vastu, siis pakutakse teile ka hommikul litsukaid!
Mina piirdusin küll pudru, moosi ja kohviga, aga see oli täpselt see, mis vaja, et otse edasi kooli suunduda. Idee järgi pidin sinna küll jõudma juba kella 8:45ks, aga kui ma endale äratuskella panin, siis mu telefon kahjuks nii väikseid numbreid ei tunnistanud, et kella 7ks äratus panna. Seega kooli jõudsin kella 10 ajal hoopis. Ees ootas mind kõige pealt 2 tundi loengut ja siis kaks tundi seminari ja siis...trummipõrin...5 tunnine maratonloeng :D Enne seda 5 tunnist möllu otsustasin siiski CoffeIn`ist läbi põigata, mis andis jälle uue hingamise. Loeng ise oli täitsa huvitav, nii et endalegi üllatuslikult oli täitsa muhe. Nüüd vaim valmis uuteks väljakutseteks... Kuuuuuba :P

No comments:

Post a Comment