Täna hommikul ärkasin üles kell pool 8 ja on laupäev! Mhmm...kui normaalne see on?! Aga samas...sellest olen juba ammu aru saanud, et ega ma eriti normaalne ei olegi vist:D Samas mulle meeldivad hommikud, kui saan rahulikult süüa teha, täna siis odrahelbepuder mustsõstra moosiga, mõnus kohvi ja sinna kõrvale porgandi-keeks:) Sellepärast ma vist tahangi nii vara äragata, sest miski minus teab, et see mõnus ootab mind ju hommikul ees, nii et oleks aeg tõusta.
Mingi aeg keskendusin asjalikele teemadele ja lugesin psühholoogia alast materjali veidi, aga see kestis täpselt nii kaua, kui sai otsa kohvi ja leidsin laualt ühed välja prinditud lehed. Ja nende lehtede peale olid mõned kuupäevad mõnede sihtkohtadega. Esimesel lehel oli Mauritius...siis India...ja Tai. Ja no kui ma sellised lehed kätte sain, siis läks arvuti lahti ja tuli kohe guugeldama hakata, mis nendes kohtades mõnusat on. Mnjah...ja sealt tagasi asjalike materjalide lugemiseni...vist mitte! Päris mõnus oli mõtetega kaugele uitama minna.
Kui reisilt tagasi jõudsin, siis pidin korraks linna minema, aga põlv väsis päris kiirelt, nii et sain täpselt vajalikud asjad tehtud, CoffeIn`ist ühe mee latte võetud ja tagasi koju. Koju jõudes sai jalale jälle külmakoti rahustuseks peale pandud ja üsna kiirelt oli ta jälle vormis. Päris hea on juba, kui saab juba kõverdada vähe ja kõndida normaalselt, küll väga aeglaselt aga siiski. Loodan küll, et esmaspäevaks on asi parem, sest muidu pean hakkama tööle jalutama vist 2 tundi varem, et õigeks ajaks kohale jõuda.
Sain vahe peal valmis kirjutatud reklaami analüüsi, et siis tatraküpsiseid tegema hakata. Retsept iseenesest on lihtne-tatrajahu, muna, suhkur, või. Avasin siis sahtli ja võtsin välja ühe koti, kus sees pidi olema tatrajahu, aga pärast tuli välja, et see silt oli sinna peale niisama juhuslikult sattunud ja tegemist oli hoopis mannaga. No mis seal ikka..kui juba tainas oli valmis tehtud, siis panin ikkagi ahju ja mu meelest sai isegi parem kui jahuga;)
Küpsetamisest tuleb alati mõnus meeleolu, nii et selle suhtumisega lootsin ka lõpuks enda seminaritöö andmetöötlusele pihta saada. Kahjuks see meeleolu muutus päris kiirelt, kui avastasin, et õpiku järgi andmeanalüüsi tegemine, kasutades meetodit, mida ma kunagi kasutanud ei ole, ei ole just eriti lihtne. Ja kui ma ikka asjale vapsee pihta ei saa, siis muutub hea meeleolu kiirelt halvaks, muundudes sealt edasi juba frustreerivaks, nii et mingil hetkel tekib tahtmine kedagi lüüa. Õnneks tuli just sel hetkel emps ideega mõnda muhedat filmi vaadata. Mõttes kaalusin siis kahte alternatiivi: täiesti arusaamatu asja selgeks tegemine, mis mind närvi ajab või filmi nautimine koos sinna juurde kuuluvate lisadega (jäätis või midagi muud mõnusat). Mnjaa...kaalusin nii umbes sekundi ja otsustasin, et ei ole mingit mõtet ennast täna närvi ajada ja vaatsime hoopis filmi. Hea otsus:) Film oli hea ja tuju ka mõnus jälle. Homme jälle uus päev ja kui ma hommikul leian, et see on nüüd see päev, kus ma tahan süveneda andmetöötluse paeluvasse maailma, siis ma seda ka äkki teen. Millal see juhtub, seda ei tea.
Mhmm...tuli vist uus filmiplaan. Miks ka mitte? Jäätist ju veel on;)

Kohvikumõtete hommik

Täna öösel sain juba täitsa magada ka, nii et energiat kohe rohkem, et...jah...mida teha?:D Ahjaa...passida-lugeda-puhata oli see õige vastus vist. Ei...täna juba jalg vähe parem, nii et püsti olles väga ei valuta ja paindub ka nati rohkem kui eile. Mis tähendab, et täna saab juba paremini küpsetada;) Need eilsed kakud ei olnud kahjuks hüplemist väärt, sest maitse on neil täitsa..tavaline. See tähendab, et ei ole head ja ei ole halvad, nii et igavad! See viga tuleb täna parandada ja miskit uut proovida.
Jõudsin läbi sirvida Tartu Postimehe ja pilk jäi pidama artiklil, mis rääkis uuest kohvikust Vilde restoranis. Hakkasin siis lugema huviga ja mida kaugemale jõudsin, seda rõõmsamaks läks nägu, sest tegemist ei ole nö "uue ja huvitava" kohvikuga, mis on tglt täpselt selline nagu kõik teised siin, vaid tõesti äkki ongi uus ja huvitav. Tegemist on siis tervisekohvikuga, mis peaks lähtuma mõttest "oled see, mida sööd". Muideks tervisliku ja dieettoidu vahele ei tohiks tõmmata võrdusmärki, sest tervislik on pigem teadlik toitumine, mis tähendab seda, et tahad nautida toitu, mis on hea nii kehale kui ka maitsele. Seega ei tähenda tervislik toitumine, et süüakse ainult puuvilju, köögivilju ja rohelist salatit ja loetakse iga kalorit, mida endale sisse süüakse. Tervislikkus on minu arvates hoopis hea toidu nautimine ja oskus tunnetada, mida keha vajab. Ei saa nautida ei salatit, praadi, suppi ega kooki, kui need ei ole tehtud hästi kasutades head toorainet. Tervislikkus ei peitu mitte konkreetses toidus, vaid selles, kuidas ja millest see on tehtud. Samuti on oluline söömise ajastus-süüa siis ja neid asju, mida sa ise tunned, et vajad:) Ok...kui asi söömisesse ja toitu puutub, siis kipun selle teemaga liiga kaasa minema...et siis kuhu ma jäingi?:D Ahja...selle pean ka veel ära mainima, et selle kohvikuga pidi seostuma ka mahetoodang. Mina igal juhul ootan juba huviga, millal see avatakse ja mida seal pakkuma hakatakse. Ootan, et sellest tuleks mõnus koht, kus saaks nautida mõnusaid praade, salateid ja suppe või head kohvi ja ahjusooja kooki. Ja teha seda nii, et ma tõesti tean, mida ma söön:) Otsitakse kohvikule juhatajat-heh...oleks oskuseid, siis läheks pakkuma.
Mnja...sellistele asjadele mõtlemine paneb unistama... et kunagi saan ise kohviku avada ja teha selle täpselt sellise, nagu ma ette kujutan. Olen tegelikult kohvikufänn, aga ei ole veel leidnud sellist kohvikut, kus saaksin kätte selle õige Mõnu tunde. Ootama jäädes...

Päev nr 2

Niisiis..ilmselgelt olin eile veel opi valuvaigistava mõju all ja mõtlesin juba rõõmsalt, et nii tore nii tore, et jalg ei valuta üldse:D Ei tasu nii vara hõiskama hakata!
Öö jäi üsnagi olematuks, sest kahjuks on minu jaoks täiesti võimatu selili magada. Kui sain pikemat aega ühe külje peal olla, nii et jalg ära ei surnud, siis õnnestus veidi aega isegi tududa, aga eriti pikalt see ei kestnud ja pmts ootasin lihtsalt hommikut. Kui esimest korda kella vaatasin, näitas see 5. Mõtlesin, et see vist natuke liiga vara üles tõusta ja passisin edasi, aga kui kell 7 sai, siis enam ei viitsinud ja ajasin ennast üles. Jalg on täna üsnagi tujukas ja mõtles, et oleks hästi mõistlik terve päev valutada. Mõned valuvaigistid olen sisse võtnud ja mulle anti kaasa ka mingi hüper-valuvaigisti, mida ei ole veel julenud võtta, sest tegemist umbes poolnarkootikumiga :D Peale selle on ta nüüdseks ka värvi vahetanud ja mõned numbrid suuremaks muutunud.
Täna hommikul oli mul küll asjalik plaan, et tõesti laman ja liigun nii vähe kui võimalik, aga no sellest ei saanud eriti asja. Samas on ju selge, et kui õppematerjale on vaja lugeda, siis sinna kõrvale on aurav kohvi lausa kohustuslik. No ja kui see kohvi otsa saab, siis oleks aeg väike jäätis võtta (siinkohal tänud Mariliisile, kes mul külas käis ja jäätiselisa tõi:P). Vahe peal jälle mõni peatükk lugemist ja siis tuli plaan küpsiseid teha. Suht veider oli köögis ühel jalal ringi hüpata ja justkui kiusu pärast oli retsept selline, et jahukogus ei vastanud täpselt retseptile, nii et pidin seda juurde tooma hüppama. Igal juhul on nüüd küpsised ahjus ja parem oleks, et need kakud ka head tulevad;)
Suundun uuesti passimis-lugemis-lamamis lainele...

Esimene postitus...

Mõte blogima hakata tuli sellest, et näen teid mõnusaid ja oluliseid inimesi kahjuks liiga harva ja kokkusaamisel ei jõua mitte vajalikke jutte ära rääkida (ja neid kokkusaamiseidki on ilmselgelt liiga harva), nii et selle parandamiseks (kasvõi mingil määral) jagan siin mõningaid mõtteid ja tegemisi :)
Niisiis..tänane päev tähistab minu jaoks loodetavasti head uut algust. Nimelt käisin täna põlveoperatsioonil. Põlv oli vaevanud mind juba pikka aega ja loodetavasti sai nüüd asi parem. Igal juhul on jalg ikka otsas ja täitsa funktsioneerib ka, nii et algus tundub paljulubav;) Nüüd tuleb muidugi see raskem periood-taastumine. Ütleme nii, et rahulikult olemine ja paigal püsimine ei ole just tegevused (või õigemini mittetegevused), mis minuga kokku käiksid. Muidugi teoorias saan aru, et see on paranemise seisukohalt oluline ja kõik, aga kas ma seda ka praktikas rakendada suudan on juba iseasi. No ma luban, et vähemalt proovin!
Kindlasti on sellel sunnitud võimetusel midagi aktiivset teha ka omad positiivsed küljed. No saan ju nüüd rohkem süüa teha ja küpsetada, mida ma kindlasti plaanin ka teha;) Õnneks olen varustanud ennast kokaraamatutega, millest retseptide katsetamiseni ei ole veel jõudnudki, nii et ideede puudust ei teki:)
Tegelikult peaksin seda aega ka ära kasutama selleks, et tegeleda kooliasjadega, aga jah... No õnneks on motivatsioon siiski parem, kui oli semestri alguses (loe: igasugune motivatsioon puudus), sest plaan siiski ära lõpetada sel aastal, et saaks uute ja põnevamate teemadega edasi minna (kus, mida ja kuidas tehes, see on veel lahtine:D). Nii et homme kordan endale, et tglt on õppimine tore ja andmetöötlemine veel see eriti põnev osa sellest ja lähebki! Mnjah...eks homme näis, kas see ka praktikas rakendub!