Selle aasta esimene postitus siis..natuke piinlik ka, et nii kaua sellega aega läks, aga ütleme nii, et uus aasta hakkas ikka täiesti uue hooga ja uue tuulega ;) Nimelt elan ma nüüd Jyväskyläs ja olen täiskohaga üliõpilane. Heaküll…ju ma olin enne ka mingil määral ikka üliõpilane, aga õnneks ei pidanud ma seda just täiskohaga tegema, et kõigega valmis saada. Nüüd aga elan siin ja on rohkem aega õpingutele keskenuda ja kindlasti ka tudengielule (no vähemalt mõne nädala kohe kindlasti:P). Siis saab varsti jälle täiskohaga sportlaseks hakata ja uuele hooajale keskenduma hakata!
Kui mõni teist on võib-olla veidi segaduses ja mõtleb, et ma olen mingi kerge laksu all, siis ei ole vaja muretseda, tglt kõik täitsa korras. Ma lihtsalt enam sellel tasemel võrkpalli siin Soomes ei mängi. Trenni teen ikka edasi, sest selleta ma ei oska ja ei taha ka, aga võistlusi saalihooajal enam ei ole, nii et saan nüüd ennast ilusti kokku lappida, vigastused välja ravida ja füüsist tugevdama hakata. Olen päris kindel, et vaimu olen ma juba korralikult selle hooajaga tugevdanud.
Ma ise ei olegi päris täpselt veel aru saanud, mida ma tundma peaksin või mida ma tundsin, aga igas tahes on nüüd juba uued mõtted peas ja täitsa põnevil igasugu uute väljakutsete ees. Ja see esimene nädal siin uut elu elada…oeh J Tegemist on kuhjaga ja igasugu asju ajada. See ongi tglt hea ka, sest tagasi mõtlemiseks eriti aega ei jää ja pea on igasugu uusi mõnusaid mõtteid täis.
Hetkel olen ma ametlikult kodutu, aga elan ühe hästi toreda Eesti tüdruku juures, kellega varem tuttavaks sain Jyväskyläs. Muidugi nüüd tuleb meil üha rohkem ühiseid tuttavaid ette ja no muudmoodi ei olegi vist võimalik, kui inimesed Eestist on. Me oleme veel mõlemad Tartust ka ja käisime samas koolis ja kõik. Nii et ühist rohkemgi, kui arvasime.
Muidugi olen ma siin elades juba mõne pangega ka hakkama saanud. Need varasemad ei olegi enam meeles, nii et räägin siis tänasest. Nimelt…lasin endale siia paki saata eksole, aga oh üllatust…unustasin mainida enda ühikatoa numbrit. Ja vaata nalja…meil on siin nii 8 korrust ja igal korrusel vähemalt 6 tuba :D Juhheii…ja siis ma kirjutasin Hr.Postiljonile kirjad alla korrusele, et kui pakike peaks saabuma, siis see veider tüdruk Kiens asub toas see ja see. Käisin täna postkontoris ka uurimas, et äkki on mu pakike kuskile sinna tulnud ja üritasime siis kena postineiuga seda netist mingi jälgimiskoddi abil üles leida, aga see on kadunud kuhugi vist, sest soome lehe pealt seda ei leidnud ja eesti lehe peal oli kirjas, et on Eestist lahkunud see pakk :D Kift no!
Aga lisaks pangedele on siin ikka veel korralikult nalja saanud. Viimasel ajal olen endalegi ootamatult tegelenud spordialadega, mille olin täitsa ära unustanud. Kõige pealt käisime kursakatega kelgutamas või õigemini siis pepulauatamas. Meil siin samas lähedal üks suusakeskus ja läksime siis parimaid nõlvasid jahtima. Jooksime selle nimel kuskil meetrises lumes ringi, rullisime ennast mägedest alla ja parandasime suusaradasid (pärast seda, kui üks andekas meie seast oli suusarajale sisse sõitnud). Leidsime ühe huviatava tunneli ja tunneli teises otsas paistis ju valgus, nii et pidime sinna suunda minema. Ja siis….seal oli meie päeva parim liurada. Nimelt üks mitte-hetkel-kasutuses-olev suusahüppemägi. Ja oi….seal sai ikka siuksed liud tehtud, et ületasime päris kindlalt lubatud kelgukiirust ja pärast oli raske leida kohta enda juures, kus ei oleks lund. Pärast tunnikest kelgutamist läksime siis rõõmsal sammul tagasi ja eriti lõbusaks läks asi siis, kui üks meist millegipärast värava juures ümber pöördus. Ja seal oli selline ilus kollasel taustal märk, kus peal oli keegi kelgutaja ja millegi pärast rist sellele peale tõmmatud. Ilmselgelt meie seda märki enne ei näinud ja vist ei oleks väga mõistnud ka :D
Ja täna käisin mina, endalegi suureks üllatuseks, murdmaasuustamas. Jah…kuulsite õigesti! Ei ole seda ala teinud vist nii oma 8 aastat vähemalt. Õnneks oli mul hästi valitud riietus ja seljalt võis lugeda Beach Volleyball Estonia. Väga strateegiline valik. Et kui keegi mõtleb, kes see udu siin raja peal töllerdab ja ummikuid tekitab. Alustuseks mängisime ühe instruktori juhendusel suuskadel kulli. Jamh…soomlased ikka oskavad igasugu normaalsusi välja mõelda, eksole. Ja ma kukkusingi selle jooksul ainult kolma korda, nii et polnudki kõige hullem ju. Mainin siiski siinkohal ära, et need olid mu õhtu ainukesed kukkumised (jube rahul endaga :P). Pidime siis klassikat sõitma ja uskuge või mitte, aga ei läinudki päris tund aega, enne kui ma suuskadel kõndimisest/jooksmisest päris suusatamisele upgrade`sin ;) Kukkumisi rohkem ei olnudki ja olen veel elus, nii et lõpp hea kõik hea. Pärast seda väike saun ja nüüd tunnen, et jalad on vapsee sossid. Eks näis, mille abil ma homme oma pesast üles tõusen.
Ahjaa…üks tore lugu veel pange panemistega. Ja seekord ma ei olnud isegi üksi, kes pange pani. Nimelt tulime me saunast välja ja läsime lifti, vajutasime ilusti korrusenupu peale, ootasime siis minuti ja läksime jube tähtsa näoga välja. Olin siis päris hea mitu aega segaduses, sest päris kindlasti ei olnud meie korrusel sellist vaheust, mis näeb täpselt selline välja nagu kõige alumisel korrusel just enne välisust. Keerasin siis hämmeldunult ringi ja ohoi…olime ikka samal korrusel veel. No tõesti! Hea et me ikka selle minuti seal liftis olime ja siis täiesti kindlalt arvasime, et oleme oma korrusele jõudnud. Huh…
Selle looga olekski aega nüüd lõpetada ja tukule minna, sest homme jälle uus tore päev ootamas. Ja kui hommikul see kell mind äratab, siis ma loodan, et suudan jalad ikka alla võtta ja jõusaali ennast vedada. Päris hea, et see meie maja allkorrusel on. Muidu vist ei jõuakski ;) Aga hästi siis…mõnusaid nägusid ja jutustame varsti!
No comments:
Post a Comment