Nüüd on paar päeva nii kiirelt mööda saanud ja tegutsemist palju olnud, et ei ole jõudnud siia uut postitada, aga sellepärast mulle hommikud meeldivadki, et enne trenni on mõnusalt aega :)
Ja muidugi käis selle joogi juurde veel laulmine, sest on olemas isegi sellised asjad nagu vähisöömislaulud, mida tuleb siis laulda enne sööma hakkamist. Ja ka need laulusõnad ei olnud lihtsalt suvaliselt kuskil lehekese peal, vaid kõigil oli laululeht ilusti rulli keeratud ja kena lipsuga kokku seotud. Lihtsalt kaunis! Mari laulis meile ette ja me siis üritasime nii hästi, kui oskasime kaasa minna. Stacey (meie ameeriklane) jaoks oli see veel sada korda keerulisem, kui minu jaoks, aga ta üritas vähemalt;) Laul lauldud, tuli kõigil oma pits lõpuni võtta. Maitses see üsna viina moodi, nii et erilist maitseelamust sellest ei saanud:D
Nalja sai see õhtu ikka piisavalt, nii et mingi hetk me lihtsalt ainult naersimegi. Oma osa sellest oli kindlasti meie trenksil, kes mingil hetkel hakkas vähkide anatoomiat välja mõtlema ja arutles selle üle, mis eristab mees-ja naisvähke või siis pooleldi arusaamatu jutt triangelitest näiteks. Oli üks väga lõbus õhtu! Mingi hetk läksid enamus tiimikatest koju ära, me Stacey`ga koristasime köögis vähe ja mingil hetkel sain ma aru, et minu kodulised (ehk siis meie abitreener ja tema naine, kelle juures ma hetkel ööbin) ei hakka sealt nii pea liikuma ja plaanivad koju jalutada (mis võtab nii kolmveerand tundi). Nii et sain hoopis Lauriga kokku ja tegime hilisõhtuse soome keele tunni veel. Istusime kuskil pubis, jõime mullivett ja vaatasime uusi sõnu! Suht mõistlik lõpp sellele igati mõistlikule õhtule, ma arvan:)
Niisiis...millest ma rääkida tahtsingi? Ahjaa...meil oli laupäeval tiimiga rapujajuhla, mis siis tähendab vähisöömisepidu. Ja see ei olnud mitte lihtsalt, et saame kokku viskame hunniku vähke lauale ja hakkame sööma, vaid laud nägi välja hoopis selline:
Nii et meil ei olnud vähid ainult söömiseks, vaid need olid ka laest alla rippumas, laudlina peal ja isegi need pudipõlled, mis söömiseks ette tuli panna, olid vähipiltidega. Tundub, et kui siin ikka midagi sellist ette võetakse, siis ikka korralikult;) Mulle meeldib...enne söömist pakuti veel aperitiivina ilusti bokaalidest limonaadi, kus olid veel laimi lõigukesed ka sees. Eelroana oli meil valikus kaks suppi, kas peedi-püree supp või värske seenesupp, mille kõrvale otseloomulikult värske soe sai otse ahjust:) Ei olnud vist üldse mõnus...
Siis toodi lauda vähikuhila, aga enne söömist tuli lauale veel Mannerheimi snaps. Jep...kuulsite õigesti ja muidugi ei olnud ka see lihtsalt tavaline pudel, vaid sügavkülmas oli sinna külge külmututatud pihlaka oksi ja lehti ja pudel ise oli üleni jääs. Ma ei tea, kui palju te pildilt aru saate, aga selline ta oli.
Ja muidugi käis selle joogi juurde veel laulmine, sest on olemas isegi sellised asjad nagu vähisöömislaulud, mida tuleb siis laulda enne sööma hakkamist. Ja ka need laulusõnad ei olnud lihtsalt suvaliselt kuskil lehekese peal, vaid kõigil oli laululeht ilusti rulli keeratud ja kena lipsuga kokku seotud. Lihtsalt kaunis! Mari laulis meile ette ja me siis üritasime nii hästi, kui oskasime kaasa minna. Stacey (meie ameeriklane) jaoks oli see veel sada korda keerulisem, kui minu jaoks, aga ta üritas vähemalt;) Laul lauldud, tuli kõigil oma pits lõpuni võtta. Maitses see üsna viina moodi, nii et erilist maitseelamust sellest ei saanud:DVähi söömine oli omaette tegemine, sest selle puhastamine on paras nokitsemine ja lõpuks saad sellest ühest vähist nii vähe, et lausa kahju hakkab. Meil oli lauas üks profesionaal ka, kes siis ette näitas, kuidas see protseduur käib. Mina muidugi pistsin kohe selle vähese liha, mis ma sain kohe suhu ja kui ma lõpuks aru sain, et see oleks pidanud hoopis röstsaiale rändama, oli juba pisut hilja. Aga no selleks, et seda ühte röstsaia täis saada, tuleb ikka oma 3-4 vähki ära puhastada. Nii et kui kunagi pakutakse teile vähivõileiba, siis teate, kui palju vaeva on selleks nähtud :D Aga väikse vihjena võin öelda, et ka röstsaia niisama kõrvale ampsata on ka päris mõnus.
Nalja sai see õhtu ikka piisavalt, nii et mingi hetk me lihtsalt ainult naersimegi. Oma osa sellest oli kindlasti meie trenksil, kes mingil hetkel hakkas vähkide anatoomiat välja mõtlema ja arutles selle üle, mis eristab mees-ja naisvähke või siis pooleldi arusaamatu jutt triangelitest näiteks. Oli üks väga lõbus õhtu! Mingi hetk läksid enamus tiimikatest koju ära, me Stacey`ga koristasime köögis vähe ja mingil hetkel sain ma aru, et minu kodulised (ehk siis meie abitreener ja tema naine, kelle juures ma hetkel ööbin) ei hakka sealt nii pea liikuma ja plaanivad koju jalutada (mis võtab nii kolmveerand tundi). Nii et sain hoopis Lauriga kokku ja tegime hilisõhtuse soome keele tunni veel. Istusime kuskil pubis, jõime mullivett ja vaatasime uusi sõnu! Suht mõistlik lõpp sellele igati mõistlikule õhtule, ma arvan:) Järgmisel hommikul läks juba varakult uni ära ja enam ei viitsinud lugeda ka miskit, nii et mõtlesin, et lähen juba varakult välja ootama, et siis koos Mikaga trenni minna. Endalegi ootamatult tuli aga meelde, et auto jäi ju eelmisel õhtul sinna. Siis läks kiireks ja opsti vahetasin plätad tossude vastu, klapid kõrva ja hakkasin jooksma :D Õnneks ei ole saal eriti kaugel, nii et jõudsin õigeks ajaks ilusti kohale. Ja Mika ei pidanudki üldse see hommik meile trenni tulema, nii et teda ma olekski võinud sinna ootama jääda vist. Trenniks oligi päris hea äratus!
Rääkides trennist, siis ongi aeg varsti sättima hakata, nii et minu eilsest vaba päeva nautimisest Jyväskyläs räägin hiljem!
Sounds like nomnomnom ja muu eriti mõnuš!! Tore lugeda :)
ReplyDelete