Monday, August 29, 2011

Rapujajuhla


Nüüd on paar päeva nii kiirelt mööda saanud ja tegutsemist palju olnud, et ei ole jõudnud siia uut postitada, aga sellepärast mulle hommikud meeldivadki, et enne trenni on mõnusalt aega :)
Niisiis...millest ma rääkida tahtsingi? Ahjaa...meil oli laupäeval tiimiga rapujajuhla, mis siis tähendab vähisöömisepidu. Ja see ei olnud mitte lihtsalt, et saame kokku viskame hunniku vähke lauale ja hakkame sööma, vaid laud nägi välja hoopis selline:
Nii et meil ei olnud vähid ainult söömiseks, vaid need olid ka laest alla rippumas, laudlina peal ja isegi need pudipõlled, mis söömiseks ette tuli panna, olid vähipiltidega. Tundub, et kui siin ikka midagi sellist ette võetakse, siis ikka korralikult;) Mulle meeldib...enne söömist pakuti veel aperitiivina ilusti bokaalidest limonaadi, kus olid veel laimi lõigukesed ka sees. Eelroana oli meil valikus kaks suppi, kas peedi-püree supp või värske seenesupp, mille kõrvale otseloomulikult värske soe sai otse ahjust:) Ei olnud vist üldse mõnus...
Siis toodi lauda vähikuhila, aga enne söömist tuli lauale veel Mannerheimi snaps. Jep...kuulsite õigesti ja muidugi ei olnud ka see lihtsalt tavaline pudel, vaid sügavkülmas oli sinna külge külmututatud pihlaka oksi ja lehti ja pudel ise oli üleni jääs. Ma ei tea, kui palju te pildilt aru saate, aga selline ta oli.
Ja muidugi käis selle joogi juurde veel laulmine, sest on olemas isegi sellised asjad nagu vähisöömislaulud, mida tuleb siis laulda enne sööma hakkamist. Ja ka need laulusõnad ei olnud lihtsalt suvaliselt kuskil lehekese peal, vaid kõigil oli laululeht ilusti rulli keeratud ja kena lipsuga kokku seotud. Lihtsalt kaunis! Mari laulis meile ette ja me siis üritasime nii hästi, kui oskasime kaasa minna. Stacey (meie ameeriklane) jaoks oli see veel sada korda keerulisem, kui minu jaoks, aga ta üritas vähemalt;) Laul lauldud, tuli kõigil oma pits lõpuni võtta. Maitses see üsna viina moodi, nii et erilist maitseelamust sellest ei saanud:D
Vähi söömine oli omaette tegemine, sest selle puhastamine on paras nokitsemine ja lõpuks saad sellest ühest vähist nii vähe, et lausa kahju hakkab. Meil oli lauas üks profesionaal ka, kes siis ette näitas, kuidas see protseduur käib. Mina muidugi pistsin kohe selle vähese liha, mis ma sain kohe suhu ja kui ma lõpuks aru sain, et see oleks pidanud hoopis röstsaiale rändama, oli juba pisut hilja. Aga no selleks, et seda ühte röstsaia täis saada, tuleb ikka oma 3-4 vähki ära puhastada. Nii et kui kunagi pakutakse teile vähivõileiba, siis teate, kui palju vaeva on selleks nähtud :D Aga väikse vihjena võin öelda, et ka röstsaia niisama kõrvale ampsata on ka päris mõnus.
Nalja sai see õhtu ikka piisavalt, nii et mingi hetk me lihtsalt ainult naersimegi. Oma osa sellest oli kindlasti meie trenksil, kes mingil hetkel hakkas vähkide anatoomiat välja mõtlema ja arutles selle üle, mis eristab mees-ja naisvähke või siis pooleldi arusaamatu jutt triangelitest näiteks. Oli üks väga lõbus õhtu! Mingi hetk läksid enamus tiimikatest koju ära, me Stacey`ga koristasime köögis vähe ja mingil hetkel sain ma aru, et minu kodulised (ehk siis meie abitreener ja tema naine, kelle juures ma hetkel ööbin) ei hakka sealt nii pea liikuma ja plaanivad koju jalutada (mis võtab nii kolmveerand tundi). Nii et sain hoopis Lauriga kokku ja tegime hilisõhtuse soome keele tunni veel. Istusime kuskil pubis, jõime mullivett ja vaatasime uusi sõnu! Suht mõistlik lõpp sellele igati mõistlikule õhtule, ma arvan:)
Järgmisel hommikul läks juba varakult uni ära ja enam ei viitsinud lugeda ka miskit, nii et mõtlesin, et lähen juba varakult välja ootama, et siis koos Mikaga trenni minna. Endalegi ootamatult tuli aga meelde, et auto jäi ju eelmisel õhtul sinna. Siis läks kiireks ja opsti vahetasin plätad tossude vastu, klapid kõrva ja hakkasin jooksma :D Õnneks ei ole saal eriti kaugel, nii et jõudsin õigeks ajaks ilusti kohale. Ja Mika ei pidanudki üldse see hommik meile trenni tulema, nii et teda ma olekski võinud sinna ootama jääda vist. Trenniks oligi päris hea äratus!
Rääkides trennist, siis ongi aeg varsti sättima hakata, nii et minu eilsest vaba päeva nautimisest Jyväskyläs räägin hiljem!

Friday, August 26, 2011

Hyvä huomenta!


Loodan, et see sai õigesti kirja, sest neil on igal pool topelttähed ja niikuinii pidi tglt selles sõnas ka kaks t-d olema. Ei saa aru, milleks neid nii palju igale poole toppida on vaja. Eile oli mul esimene soome keele tund. Mu uus õpetaja oli nii valmistunud, et oli kaasa võtnud lausa märkmevihiku ja sinna said kirja siis sõnad inglise keeles, millele panime juurde soome- ja eestikeelsed vasted. Alles pärast teist A4 lehte tuli valgustushetk ja mu õpetajale jõudis kohale, et inglise keeles sõnade väljakirjutamisel puudub suurem mõte, sest me ju mõlemad oskame inglise keelt niikuinii. Aga no igal juhul kolm tulpa me saime ja kõik sõnad kolmes keeles siiski kirja. Ju see siis pidi lihtsalt nii olema. Sõnade õppimiseni me veel ei jõudnud, aga tänaseks pidi ta need lehed paljundama, nii et järgmine õhtu saame üksteise oskusi kontrollida siis. Nalja sai palju ja tema leidis, et "naljakas" on reaalselt eesti keele kõige veidram sõna ja naeris selle üle ikka tükk aega. See pidi meenutama mingit tundmatu kalaliigi nime. Katsu siis neist soomlastest aru saada, eksole:D
Kui me siis ära pidime hakama lõpetama, sest ma pidin kella 8st juba triksis-traksis trennivalmis olema, tuli meile pähe ka see, et me saime kirja küll hunniku igasuguseid meie meelest väga ägedaid ja olulisi sõnu, aga selliseid, mida sa reaalselt kõige tihedamini kasutad, sinna küll ei saanud. Nii et täna õhtul peaks vist sellele keskenduma rohkem. Küll aga said kirja olulsied laused, nagu "mulle meeldib mängida" ja "ma ei mäleta seda enam" ja klassika "sa oled ilus", nii et päris asjalik algus sai tehtud, kas te ei leia? :D
Kui me minema hakkasime, ei tahtnud auto üldse käima minna, aga see pidi olema tavaline, nii et pärast 6t proovimist, saimegi liikuma. Ta näitas mulle natuke meie linnakest ka ja siin on meil isegi kino, nii et vapsee äge ju ja raamatukogu ja haigla on ka, kus on isegi helikopteri maandumisplats olemas. Ja kui me siis minu poole hakkasime sõitma, olid hopsti meie tee peal jänesed. Jep...kaks üsna prisket metsikut jänest. Ma olin suht hämmingus, aga tema väitis, et see täitsa normaalne nähtus siin ja ta on nendega vahel jooksurajalgi kokku sattunud. No loodame, et mõned suuremad metsaloomad siin niimoodi jalutama ei juhtu. Mitte et mul karude või hundude vastu midagi oleks, aga siiski piirduksin jänestega veel.
Täna käisin pärast hommikust kella 8st trenni, jep...hommikul kell 8 :D, väiksel jalutuskäigul poodi ja avastasin, et tglt ei ole sommid midagi nii külmad ja ükskõiksed, või no vähemalt poes olid nad täitsa lõbusad ja naeratus koos "terve" ütlemisega tuli kohe ära, kui poeuksest sisse sain. Võib-olla asi selles, et täna on päike väljas ja soe ka, nii et mõnus kesä-tunne tuli peale. Ja kui ma oma eskimo jätsi kätte sain, oli tuju veelgi mõnnam.
Olgu siis, nüüd väike lõunalebo ja siis trenni... olge mõnusad!

Thursday, August 25, 2011

Tervetuloa Suomen!

Olen ilusti enda uude elupaika kohale jõudnud ja selleks on Pieksämäki linnake. Linnake ta just täpselt ongi, sest siin on nii 15 000 elanikku umbes ja kõik tunnevad kõiki vist. Ja lisaks sellele, et niikuinii on soome keel mulle arusaamatu, räägitakse siin veel mingit kohalikku murret ka, nii et vapsee huvitavaks läheb suhtlemine:D Nii et pole muud, kui tulem suomessa puhuma hakata.
Hetkel elan meie abitreeneri juures seni kaua, kuni saan kolida oma korterisse, mis vabaneb esimesel septembril. Ma veel ei tea, kellega ma seal elama hakkan, aga ma usun, et poole ajast olen seal vist üldse üksi ja siis kui meil kodumängud, on mu juures veel mõned tüdrukud. No eks näis, kuidas see minema hakkab. See pere, kelle juures praegu elan, on hästi tore ja kaks last on siin ka, kellega on päris keeruline rääkida. Ühega ma veidi inglise keeles rääkida sain, aga nad veits vist ikka kardavad mind. Samas sain endale ühe truu sõbra ka juba, kes on umbes 30 cm pikk ja 20 cm kõrge musta karvaga ja suurte püstiste kõrvadega. Praegu ka magab mu jalgade peal ja terve aja, kui ma süüa tegin, passis pliidi ees mu jalgade juures.Tore sell on:) Proovin tema ka pildile püüda, sest ta on lihtsalt niii armsake.
Tiimis on meil üks ameeriklane ja üks välismängija peaks veel jõudma. Hästi sõbralikud on kõik, aga valdavalt räägitakse ikka trennis soome keeles ja Elina küll on tõlgi osas ja teeb seda väga edukalt, siis ikkagi tuleb keel selgeks saada, et saaks kas või naljadele kaasa naerda. Jube veider on, kui teised kõik naeravad ja sina passid nagu töllakas ja millestki aru ei saa. Täna hommikul oli teine trenn siin ja ütleme nii, et mida trenn edasi, seda mugavamaks asi läheb. Esimene trenn oli ikka jube kandiline ja hetkeks oli selline tunne, kas ma tõesti ei oska enam midagi selle ümmarguse sini-kollase keraga peale hakata. Nii et täna hommikul oli juba palju mõnusam:)
See nädalavahetus tuleb täitsa trennine meil, nii et homme hommikul kell 8 on esimene trenn.Jep...kuulsite õigesti, kell 8 hommikul :D Ühe korra olen veel varasemal ajal treeninud kunagi ammustel aegadel Hollandis, aga see saab ka päris lõbus olema kindlasti. Meil seltskond siuke muhe ja trenks ka, nii et ei ole väga hullu, et nii vara peame juba platsis olema.
Täna lähen esimest korda nö linna peale, niivõrd-kuivõrd seda nii saab nimetada. Üks tuttav elab siin ja tahab eesti keelt harjutada, nii et hea meelega kasutan võimalust kellegagi oma keeles rääkida. Lähme jalutame ringi ja uurime kohalikku elu:) Loodan, et on meeles fotokas ka kaasa haarata, siis saate ka näha, milline mu uus kodulinn välja näeb...Olgu, sõbrad, varsti räägime jälle!